Liisu koos tütrega ateljees. Foto: Johannes Arro
Kuidas laps Sind muutnud on?
Nagu paljude teistegi puhul, on laps mulle õpetanud aega paremini planeerima ja hindama omaette hetki veel rohkem kui varem. Lapse sünd aitab asjadel paika loksuda. Aeg kulub ainult olulisele, seega igasugused niisama ajaröövlid kaovadki elust lihsalt ära.
Kas mäletad oma lapse esimest sõna? Kui vana laps oli? Kui jah, siis miks arvad, et just see oli esimene sõna?
Tütre esimene sõna oli umbes 12 kuu vanuses “aitäh”. Ta ütles seda tihti ja see jäi meelde. Kuna meie hea sõber töötab rehabilitatsioonikeskuses ja Elsa sai beebina füsioteraapiat, siis tema esimesteks võõrsõnadeks ca 2-aastaselt olid füsioteraapia ja rehabilitatsioonikeskus.
Mis Sinu enda esimene sõna oli?
Minu esimene sõna olevat olnud “puu”.
Kas aitasite keele arendamisele teadlikult kaasa? Oli teil selleks mõni nipp?
Otseselt mitte, aga me ei ole Elsaga kunagi n-ö “pudikeeles” rääkinud või kasutanud lapsemeelset “slängi”. Oleme rääkinud nii nagu alati räägime ja usun, et see on lihtsalt eeskujuks olnud. Kui mõni sõna läkski valesti, siis lihtsalt parandasime ja ta ei solvunud, vaid hea meelega proovis korrata õigesti järele.
Kas oled lapse naljakaid ütlemisi kogunud?
Ei ole kahjuks kogunud neid naljakaid ütlemisi. Oma elutempo ja tõenäoliselt ka iseloom pole seda soodustanud. Aga kindlasti oleks tore kui need olemas oleksid, seega loodan, et ehk üks vanaema on neid natuke talletanud :)